Tänapäeva maailmas levib arusaam, et jooga on eelkõige painutamine, venitamine ja erinevad kehaasendid. Tegelik tõde on sellest aga üsnagi kaugel. Juba sõna enda definitsioon annab aimu millestki palju enamast. Sanskriti keelest tõlgituna tähendab jooga ühinemist ning kõige sügavamas mõttes peetakse selle all silmas inimese ühinemist jumalaga, hinge ühinemist selle loojaga, üksikindiviidi teadvuse ühtesulandumist makrokosmilise teadvusega. Ehk teisisõnu on jooga tõeline eesmärk valgustumine.
More...
MIDA VALGUSTUMINE TÄHENDAB?
Huvitaval kombel jõuame iga autentse spirituaalse õpetuse analüüsimisel tulemuseni, et kõigi nende eesmärk on üks ja seesama - ühe ja sama mäe tipp - lihtsalt erinevate nimetustega: nirvana, samadhi, moksha, paradiis, satori jpm. Erinevad süsteemid pakuvad erinevaid teekondi sinna mäetippu jõudmiseks - minnakse mäe erinevatest külgedest, erinevate vahenditega, erineva intensiivsusega ja erinevaid meetodeid kasutades, kuid ikka ja alati pürgides justnimelt valgustumise poole.
Valgustumine on kogu olemuse lõputu orgasm
Mida aga siiski tähendab valgustumine? Paraku on seda üsna keeruline seletada. Isegi suured meistrid ei ole suutnud oma kogemusi selgelt sõnadesse panna, sest väidetakse, et need on tavamõistes ja meie keeli kirjeldamatud. Kui sellegipoolest proovida, siis valgustumine on olemuse üleloomulik seisund, kus inimese individuaalne teadvus ühildub kõige kõrgema - universaalse - teadvusega. Seda võib kogemuslikult aduda kui lõputut õndsuse olekut, sügavat rahu ja tarkust, meele piiritut avardumist, iseenda ja Universumi täielikku mõistmist, ärkamist kõrgematele tõdedele, ego ja illusioonide ületamist, kõige vastastikuse seotuse tunnet, vabanemist sünni ja surma ringist jpm. Tantristliku seksuaalsuse praktikutele meeldib valgustumist kirjeldada kui kogu olemust läbivat orgasmi, mis on korrutatud tuhandega. Ja just selle kõige suunas autentne jooga tegelikult püüdlebki.
JOOGA AJALUGU
Jooga ajalugu ulatub tuhandeid aastaid tagasi iidsesse Indiasse, kus seda sõna mainiti esimest korda pühades Rigveda tekstides. Läände hakkas jooga levima 19. sajandi lõpus tänu suurtele meistritele nagu Swami Vivekananda ja Paramahansa Yogananda, kes suutsid veel põhjalikult edasi anda ka selle tegelikku loomust, eesmärki ja põhitõdesid.
Tänapäeval on küll joogast saanud juba ülemaailmne nähtus ning leiutatud on sadu erinevaid stiile, aga sellega on kahjuks kaasnenud ka suure osa sügavate õpetuste kadumine. Kui muistne jooga keskendus eelkõige vaimsetele praktikatele, mille eesmärgiks oli spirituaalne eneseteostus, siis nüüdisajal tegeleb suur osa joogastiile vaid füüsilise ja emotsionaalse heaoluga - kaalulanguse, vormisoleku ja stressi maandamisega. Kuigi eesmärk on sellegipoolest üllas - pole midagi halba heas tervises - siis jooga tõelisest olemusest pole enamikes tänapäeva stiilides enam midagi alles.
MIS SIIS JOOGA TEGELIKULT ON?
Minnes tehnilisemaks ja põhinedes jooga alustekstidele, on jooga esimeseks osaks üleüldine ettevalmistus tegelikuks praktikaks ja sellest räägib põhjalikult Hatha Yoga Pradipika. Tehnikate hulka kuuluvad erinevad asanad ehk kehaasendid, kriyad ehk puhastustehnikad, bandhad ehk kehalukud, mudrad ehk käteasendid, pranayamad ehk hingamistehnikad, tratakad ehk keskendumisharjutused ja meditatsioonid, mis kõik tegelevad olemuse igatasandilise puhastamise ja treenimisega.
Valgustumise seisundeid saavutatakse valdavalt pikkade ja sügavate meditatsioonide tulemusel, mis eeldab heas vormis füüsilist keha, korralikku energeetilist puhtust, tõelist emotsionaalset stabiilsust, ideaalset keskendumisvõimet ja täielikku kontrolli enda meele üle, et olla suuteline kanaldama ja juhtima valgustumiseks vajalikke ülimalt võimsaid energiaid.
Tõelisele joogapraktikale eelneb põhjalik ettevalmistus olemuse igal tasandil - füüsilisel, energeetilisel, emotsionaalsel, mentaalsel ja spirituaalsel.
Ettevalmistusele järgneb tõeline joogapraktika, nn Raja Yoga ehk kuninglik jooga, mida käsitlevad põhjalikult Patanjali joogasuutrad, jaotades edasise teekonna kaheksaks astmeks:
- Yama: moraali- ja eetikapõhimõtted suunaga ümbritsevale
- Niyama: moraali- ja eetikapõhimõtted suunaga iseendale
- Asana: siin all peetakse silmas juba peamiselt pikkadeks meditatsioonideks mõeldud istumisasendeid, muid poose praktiseeritakse eelkõige jooga ettevalmistavas faasis
- Pranayama: spetsiifilised hingamist hõlmavad tehnikad
- Pratyahara: meele isoleerimine välistest stiimulitest ja sissepoole suunamine
- Dharana: meele täielik ja katkematu keskendamine ühele konkreetsele asjale
- Dhyana: meele kontrollitud laiendamine
- Samadhi: erineva astme valgustumise seisundid
See selge jaotus annab aimu jooga tegelikust olemusest ja kõrgest eesmärgist ning näitab, miks sageli kujuneb joogaga tegelemine elustiiliks ja elukestvaks teekonnaks.
ERINEVAD JOOGAHARUD
Traditsiooniliselt jaotatakse jooga erinevateks harudeks eelkõige selle järgi, mis on haru konkreetne toimimispõhimõte ja mis tüüpi inimesele see kõige paremini sobib. Siinkohal ei püüa me mitte välja tuua niivõrd tänapäeva erinevaid stiile, mida on sadu, vaid autentse jooga tuntumaid tüpaaže:
- Karma jooga: isetu tegutsemise jooga, kus tulemused pühitsetakse kõige kõrgemale ja oma tegude eest ei soovita midagi vastu saada
- Bhakti jooga: tõelise pühendumise, andumuse ja tingimusteta armastuse tee
- Jnana jooga: tarkuse ja teadmiste tee, et mõista iseenda ja reaalsuse tõelist olemust
- Tantra jooga: meele juhtimise ja energia keskne joogaharu, mis tegeleb energiate tundmaõppimise, kontrollimise ja suunamisega
- Mantra jooga: mantrate kasutamisele keskenduv haru, mis sobib hästi auditiivsetele inimestele
- Yantra jooga: yantrate kasutamisele keskenduv jooga, mis sobib ideaalselt visuaalsetele inimestele
- Hatha jooga: olemuse lunaarse ja solaarse polaarsuse tasakaalustamisele keskenduv haru
- Kundalini jooga: kundalini energia tõstmisele pühenduv jooga, mis sobib peamiselt edasijõudnutele, sest vajab põhjalikku ettevalmistust (PS! Siin ei ole mõeldud Yogi Bhajani loodud samanimelist joogastiili)
- Kriya jooga: intensiivsele puhastumisele keskenduv joogaharu Hatha Yoga Pradipikas välja toodud shatkarma süsteemi järgi (PS! Siin ei ole mõeldud Mahavatar Babaji kanaldatud samanimelist joogastiili)
Erinevaid joogaharusid on veel ja siin said välja toodud vaid põhilised. Harud võivad omavahel põimuda ja õpilased võivad kasutada erinevate harude tehnikaid korraga, kuigi üldiselt selginevad pikema praktiseerimise jooksul endale kõige sobivamad ja toimivamad suunad.
Jooga jaotatakse traditsiooniliselt erinevateks harudeks eelkõige selle järgi, mis on haru toimimispõhimõte ja mis tüüpi inimesele see kõige paremini sobib.
TANTRA JOOGA
Tantra jooga põhineb tantra õpetuste alustõdedel, millest räägib pikemalt artikkel “Mis on Tantra?”. Kuid lühidalt öeldes on tantra põhimõtete järgi kogu manifestatsioon energia ning tantra erinevad praktikad võimaldavad õppida neid energiad tunnetama, kontrollima ja juhtima, viies praktiseerija seeläbi sügava sisemise transformatsiooni. Tantra on elujaatav süsteem ning usub, et täielikku vabanemist on võimalik saavutada kõigi elu aspektide, nii maisete kui vaimsete, integreerimise kaudu.
Kokkuvõttes on jooga aastatuhandeid vana ja põhjalikult läbi mõeldud spirituaalne traditsioon, mis hõlmab erinevaid praktikaid ja teekondi eesmärgiga saavutada igakülgne puhtus, tasakaal ja tugevus liikumaks suurima võimaliku saavutuse - valgustumise - suunas.